"Shape Noise Motorcyclist" 1913 "Girl Running on a Balcony" 1912 "Dynamism of a Dog on a Leash" 1912 j Kuni 1914. aastani Balla lagundas oma töödes nii liikumise kui valguse, kuid tema kompositsioonid jõudsid seetõttu täielikule abstraktsusele lähemale kui iial varem Väärtustades geomeetrilisi vorme, vaheldus tema stiil abstraktsete masinlike konstruktsioonide ja kujundiliste esitluste vahel Tema tuntuim skulptuur "Boccioni's Fist" 1915 "Abstract Speed + Sound" 1914 "Numbers in Love" 1924 k Eksperimenteeris eri materjalidest tehtud objektidega Papp Kangas Plastik Peeglid Värviline klaas "Plastic Construction of Noise and Speed" 1915 Balla ja futurism Oliüks alusepanijaist futurismile (maal, skulptuur, teatri- ja kostüümikunst)
mudeliga (Collins & Loftus, 1975), mille kohaselt määrab semantiliste suhete võrgus sõlmede omavahelise kauguse ära mõistete semantiline lähedus/ kaugus. Püsimälu puhul räägitakse salvestatava info kodeerimise modaalsusest. Nii eristatakse lingvistilist (sõnalist) koodi, kujundilist koodi ja motoorset koodi. Kujundilise kodeerimise erijuhuks loetaks eideetilised kujundid, kestvad detailsed pildid, mida mõni inimene suudab mälust esile manada. Ka tavaliste kujundiliste võimetega inimene on suuteline kujundeid mälust reprodutseerima ja nendega opereerima, neid skaneerides ja mõtteliselt pöörates. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu seostuvad deklaratiivse (tean seda) ja protseduurilise (tean kuidas teha) teadmisega. Viimast nimetatakse ka implitsiitseks ehk tingimusteta ehk ilmutamata (tahtmatuks) mäluks (oskus mängida klaverit), esimest eksplitsiitseks ehk üksikasjalikuks ehk ilmutatud (tahteliseks) mäluks (oma õpetaja nime teadmine)
annaabi.ee 
