Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003
inimeste-anna le, vaid ka inimahvidele. Kui esimese üheksa elukuu koguda endasse kõne arengule eelnevaid kogemusi, s.t. tun-
jooksul kontrollis lapse liigutuste arengut peamiselt nägemismeel, siis deid, aistinguid, muljeid. Kui esimese kolme eluaasta jooksul
esimese eluaasta lõpuks või igal juhul teise eluaasta jooksul õpib laps toimunu on täiskasvanueaks nn. kujundilisest mälust tavaliselt
liigutusi järgima silmi käsutamata. Ta õpib jäljendama kehakeelt ja miimikat ununenud, siis tunnetemälu säilitab juhtunut palju kauem.
ning suudab seega inimesi vähehaaval paremini mõista. Selline areng Isegi juhul, kui hirmutekitanud juhtum lapsepõlvest on unu-
võimaldab lapsel üha selgemini teha "mina" ja "sina" vahet. nenud, võib selle situatsiooniga seostunud hirmutunne ja ne-
annaabi.ee 
