aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige ning Kirjanike Liidu liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. " Sinijärve luuletusi on tõlgitud ka inglise, soome ja vene keelde. mu mulin ma ise malin kallid mormoonid kohtume jälle salt lake citys kui senatil olexid presidendi igused seisax senati väljakul washingtoni kuju
Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" – eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991. aastal ilmus Tartus "Vari ja viisnurk" ning 1992. aastal "SürWay), mille kirjastas Kostabi Selts. 1997. aastal ilmus Sinijärvel luuleraamat "Neli sada keelt" ning 1999. aastal "Towntown & 28"
Saatchi ja Ogilvy & Mather. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on ka ETV kultuurisaate OP! saatejuht. Luule Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991. aastal ilmus Tartus "Vari ja viisnurk" ning 1992. aastal "SürWay", mille kirjastas Kostabi Selts. 1997. aastal ilmus Sinijärvel luuleraamat "Neli sada keelt" ning 1999. aastal "Towntown & 28"
Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" – eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991. aastal ilmus Tartus "Vari ja viisnurk" ning 1992. aastal "SürWay), mille kirjastas Kostabi Selts. 1997. aastal ilmus Sinijärvel luuleraamat "Neli sada keelt" ning 1999. aastal "Towntown & 28"