Eno Raua loomingut iseloomustab mitmekihiline ainekäsitlus, rikas fantaasia, vahe huumor ning ühiskonnaprobleemide ja argielu originaalne lahtimõtestamine. Keskmisele koolieale mõeldud lugudes on autor õnnestunult tabanud eakohase romantika ja/või seikluslikkuse õhkkonda („Tuli pimendatud linnas” 1967, „Lugu lendavate taldrikutega” 1969 jt). Muinasjutud, lühipalad ja luuletused paistavad silma vaimukuse, kujundileidlikkuse ja sõnaosavusega („Peep ja sõnad” 1967, „Karu maja” 1972, „Kalakari salakaril” 1974, „Ninatark muna” 1980 jt), väikelastelood seevastu südamliku lihtsusega („Sipsik”, „Triin ja päike” 1971 jt). Eno Raud on teinud ka rahvaluuletöötlusi lastele („Kalevipoeg” 1961 jt) , kirjutanud reisilugusid („Rein karuradadel” 1962, „Põdrasõit” 1965), lastenäidendeid, filmistsenaariume
Esimesed näited ilmusid 1901. a ja kogu eestikeelne looming alles sajand hiljem ,,Kristjan Jaak Peterson. Laulud ja päevaraamat" (1922), mis on mõjurikas teos uuemas eesti kultuuriloos. Lõi sisuliselt aluse meie rahvuslikule ilukirjandusele. · iseloomustage lähemalt K. J. Petersoni luulet. Tema 21 eestikeelset luuletust on kunstiväärtuselt kaugelt ees oma ajastust, seda nii esteetilise taseme kui keele ja stiili, sõnavara kasutuse, kujundileidlikkuse poolest. Oodides ülistab ta inimese vaimset jõudu ja mõistust, armastust ja elurõõmu, igavest sõprust. Poeetiliste looduspiltide sümboolika abil avab ta oodis ,,Kuu" emakeele ilu ja on veendunud eesti keele elujõus ning rahva tulevikus. Oodis ,,Laulja" on luuletaja ülistanud laulu ilu ja sõudu, võrrelnud neid loodusjõududega ning lauljat valgusallika ja käratseva piksega. Pastoraalides arvestab KJP klassikalisi karjuste idülle, kuid on neist konkreetsem ja maisem,
annaabi.ee 
