ajas. Statistikas kujutab indeks endast kahe arvu suhet, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab nähtuse muutumist ajas. Indeksiteooris on kaks peamist suunda: 1. Deskriptiivne ehk kirlejdav suund - seab eesmärgiks niisuguste ndeksiridade tuletamise, mis kirlejdaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist. 2. Analüütiline suund – indeksite põhiülesandeks selgitada, kui suur on mingi nähtuse kujundemisel olnud teda mõjustanud tegurite suhtelised või absoluutsed mõjuulatused, mille kohta majanduslikust praktikast kogutud arvulistes lähteandmetes otsest informatsiooni ei ole. Kvantitatiivsed ehk ekstensiivsed nähtused – toodete hulk, tööliste arv, tööpäevade arv, palgakulu. ( β ) 1 i 0 Kvalitatiivsed ehk intensiivsed nähtused – toote hind, tööliste palgatase, tööviljakus ( α ) 1 i 0
tulevad temalt. 9 Tema lähenemine on väga lihtsustatud vaade maailmale. Tänapäeval ülikoolides neid raamatuid ei loeta väga. Psühholoogiline antropoloogia Boasi õpilane Margaret Mead (1901-1078). Tema teooria on natukene rohkem arendatud. 60- 70ndatel oli tohutult populaarne. Põhijooned: Tema järgi sünnib inimene valge lehena, kõik käitumisviisid on kultuuriliselt tekkinud, inimese iseloomu, käitumise kujundemisel on looduse roll minimaalne, kõik on kujundatud ühsikonna poolt. Soorollid varem oli et need on looduse poolt ette kirjutatud, see et mehele ja naisele tulevad mingid rollid tuleneb sellest, et kultuur järgib looduse ettekirjutust; Mead viis uurimist läbi leidis, et tegelikult loodus ei mõjuta soorolle, see kõik on ühiskonnas konstrueeritud, kui kasvatada inimesi hoopis teistmoodi siis võiksid rollid hoopis teistpidi või muud pooli
annaabi.ee 
