liigutuste ilu, kogema/kontrollima erinevaid emotsioone, tegema koostööd, austama kaaslasi ja seadusi/reegleid. Tundides õpitakse ennekõike niisuguseid harjutusi/spordialasid, mida õpilased saavad kasutada oma vaba aja liikumisharrastustes. Järjekindla harjutamise käigus täiustuvad liigutusoskused ja paraneb kehatunnetus, saavutatakse liigutuste dünaamilisus, graatsilisus ja kergus. Oluline koht kehalise kasvatuse tundides on rühti kujundavatel/korrigeerivatel harjutustel. Liikumine/treenimine looduses ei toimu kehalise kasvatuse tundides ainult tervist tugevdavatel eesmärkidel. Õpilased saavad siin integreeritult omandada uusi teadmisi ja kogemusi, õppida loodust väärtustavat ja hoidvat, keskkonnateadlikku käitumist. Kehalise kasvatuse tundides saavad õpilased teavet ning kogemusi kehaliste harjutuste ohutu sooritamise kohta õpitakse 10
N soovitused. Need ei saa seega olla õigusliku vahendiga tagatud. Neil puudub iseseisev tähtsus. loovad positiivset või negatiivset tegutsemismotivatsiooni ning mõjutavad seeläbi adressaatide käitumist.. Pole tegemist millegi keelatud/lubatuga, vaid soovitatava- ebasoovitatavate käitumisnormidega, mis pole õiguslike sunnivahenditega tagatud ja pigem mõjutavad isiku otsust kahe õiguspärase käitumisviisi vahel. Seega puudub kaudsetel käitumist kujundavatel instrumentidel iseseisev tähtsus, kui puuduvad kaks konkureerivat õiguspärast käitumisviisi, nende roll on peamiselt kahe või enama võimaliku käitumisviisi vahel valiku langetamise hõlbustamine, seal hulgas nt adressaadile käitumise võimalike eeliste ja tagajärgede selgitamine. Riiklik infopoliitika ja riigi enda infoalane tegevus Riigil on võimalik infopoliitika abil kujundada nii õigusloomet kui ka organisatsioonide ja üksikisikute infoalast käitumist