töötada ei tahaks oleks koolidirektor. Sellel ametil ei tahas töötada, kuna seal on niipalju teismelistega jamamist, just sellises igas kus on enamustel puberteet. Usun , et minu närvid lihtsalt ei peaks sellel kohal vastu. Kui ma oleksin koolidirektor, muudatks ma vist päris palju reegleid. Esiteks , laseks koolikokkadel teha koolis rämpstoitu, koduseid tõid ma ei annaks üldse vaid laseks teha sellise õppekava, et kõik vajalik saaks tunnis selgeks. Oma kooli ma kujundaksin ma väga stiilselt: Laseks igale poole panna diivaneid ja tugitoole, telekaid, arvuteid ja muid vahetunniks veetmise asju. Õpetajateks võtaksin ainult noori ja leebeid õpetajaid, kuna see oleks juba üks põhjus tänu millele lapsed käiks rohkem koolis. Kui oleks võimalik annaksin igale lapse tublisti kooliskäimise eest kuus umbes 300-500 kr. Okei , saan aru , et minu koolireeglid oleks lamedad ja liiga leebed aga püüaksin ikkagi nii, et lapsed ei
murega. * Mure Asjade muretsemisel ja kaasinimeste eest muretsemisel on tegelikult tegemist kartusest tekkinud vastutusega omaenese olemasolu pärast. Mure on niisiis olemasoleva oleva olemine. * Kõige tõelisem ja hoolimatum võimalus on surra. Võiks öelda: Asi ei saa surra, isegi loom ei sure selle sõna tõelises tähenduses vaid ta lõppeb. Inimene sureb. Mina pean surema. Ja see suremine määratleb kogu mu elu. Kui ma oleksin surematu, siis mu eluviis oleks täiesti teistsugune, ma kujundaksin oma olemasolu täiesti teistmoodi. Surematuna poleks ma enam inimene. Surm on tüüpiliselt inimlik võimalus. Inimlik olemine on niisiis sisseelamine sellesse viimsesse kibedasse võimalusse, surma võimalusse. Inimeseks olemine on olemine surmale (Sein zum Tode). -) Mitte igaüks ei suuda seda aksepteerida. Selletõttu on kaasaegses tehniseeritud maailmas palju ebatõelisi inimesi. Ebatõeline (uneigentliche) on see inimene, kes oma
annaabi.ee 
