Altkäemaks karistusõiguses
kasu saamiseks mingi ametialase teo sooritamise või sooritamata jätmise eest.
Altkäemaksu võtmine, vahendamine ja andmine on NSV Liidus kriminaalkuriteod.”
Tulenevalt eeltoodud sõnastusest ei olnud nõukogude õigussüsteemis oluline, kas
ametialane tegu oli seaduspärane või mitte, mistõttu ei tehtud vahet ka pistisel ja
altkäemaksul. Tänu kriminaalpoliitilistele muudatustele ja täiendustele leiame täna sama
sõnaseletuse kujul4: alt+käe+maks ‹-maksu› ka JUR tasu, mille eest ametnik teeb teo,
mida ta seaduse järgi ei tohiks. ▪ Annab, pakub, võtab, saab altkäemaksu. Seega tuleb
tõdeda, et eesti keele filoloogid on seletanud sõna oluliselt lahti just seaduse eriosast
tulenevate erisustega, mis oluliselt aitab ka mõista selle sisu ja erinevust pistisega.
1.2.1. Tähendus üldkeeles
Altkäemaks lingvistiliselt ja visuaalselt on eesti päritolu sõna, mille tähendust