Tammsaare ja Gailit elulugu
tänini tähele pannud. Lõuapärad toonitatud, nagu oleksin pureja, kuigi pole sageli ivagi hamba
alla panna... Nina nõgus... King on aga tähtsam kui nina või iseloom ja kinganina vorm
otsustab palju sagedamini inimeste saatuse kui inimese enda nina nõgu või kühm ... Kannan
vaheldumisi kingi nr. 43 ja 44). Muidugi on säärane kirjeldus, kuigi see toonitab kuju
tavalisust, juba iseenesest ironiseerivalt koomiline. Ühtlasi see rõhutab kujukoomika
ebaolulisust Tammsaare juures.
Üle minnes karakterkoomikale saab juba üksikasjalisemalt vaatluse alla võtta ka seda, mil
määral Tammsaare on viljelnud koomilise sääraseid kõrgemaid ülavorme nagu huumorit ja
satiiri. Kumbki neist pole mingiks eriliseks kategooriaks omaette, vaid on ainult koomilise
modifikatsioone. Jõuame neile otsinguile paratamatult alles siin, sest õieti sealt peale, kus