Varane lapseiga
vallutamine. Kehaga üldine vallutamine, otsekõndimine, diferentsilised käsitegevused on
saavutused psüühilises ja füüsilises arengus, millega kaasneb naudingu tunne, iseendaga
rahulduse tunne. Kehaliselt suhtudes tähtise täiskasvanuga hakkab laps mõistma kehalise
kokkupuutumise väärtust ja tähtsust. Sellised kontaktid annavad lapsele enesekindlust.
Varase vanuse psüühiliste funktsioonide arengus domineerib tajumine. Laps on
maksimaalselt seotud kujukase situatsiooniga, kõik tema käitumine on impulsiivne, teda ei
huvita midagi, mis asub kujukasest situatsioonist väljaspool.
Varases vanuses on märgata kujutlusvõime elementaarseid vorme, sellised on nagu
ennetamine, aga loomingulist kujutlusvõimet veel ei ole, laps ei ole suuteline valetada,
midagi välja mõelda. Sellel perioodil tajumise aktiivsesse protsessisse astub mälu.
Peamiselt see on äratundmine, vaatamata sellele, et laps võib ka tahtmatult taasesitada