Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst
Reljeefid ei olnud enamasti mõeldud lähedalt vaatamiseks ja see aitab seletada nende
üldistavat vormi.
Õhtumaade kirik suhtus pühapiltidesse teisiti kui Bütsantsi pildijaatajad ja pildieitajad: pilt
ise ei ole püha, kuid ta meenutab pühi asju. Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada
Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nim. keskaja kirikute reljeefe ´´vaestepiibliks
´´.
Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid suzeesid ning teiseks imede
kujtusi. Kõige populaarsem oli Viimse kohtupäeva stseen, mille keskel trooniv Kristus
mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse. Põrguliste ja ahastavate
hukkamõistetute kujutistes on eriti palju kaasaelamist ja siirast õudustunnet. Vastavalt
temaatikale ei näe me reljeefidel realistlikke, vaid tinglikke ja sümboolseid kujutisi - ei
kujutatud siin ju tavalist, igapäevast elu.
Kujurid ei pööranud tähelepanu inimese kehavormide täpsele edasiandmisele; neile