Kirjanduse põhimõisted
Idee- kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist.
Iluskirjandus- üks kirjanduse põhiliik publistika ja teaduskirjanduse kõrval.
Intriig- põhitegevuse arenemine romaanis või draamas.
Isikustamine- personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste
ülekandmisel elutule.
Jutustus- novelli ja romaane vahepeale zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist
ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse
kujtuamiesle, ega ole sedavõrd pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus.
Jutustuse miljöö võib hõlmata piki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti.
Karakter- kirjandusteose tegelane.
Kompositsioon-teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks.
Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja
pahesid.
Kordus- stilistilne võte, is seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamisel.