Pimeduse hirm
olemasoluna ühiskonnas on meie hirm põhjendatud. Pahatihti kuuleme- näeme raadiost või
televiisorist krimiuudiseid, kus räägitakse päriselt sündinud kohutavaid lugusi. Tänapäeva
ühiskonda peetakse küll tolerantseks, aga ometi leidub nö inimkiskjaid, kes peavad end
jumalateks, tundes rõõmu või rahuldust piiritust ülemvõimust ja sadistlikust anarhiast
kaaskodanike vastu. Selliste inimeste paljusus ja ülivõikad teod häirivad meie psüühikat just
rohkem pimedas, tekitades kujtluspilte, et see kõik võib juhtuda meiega.
Hirm metsas kõndida ning kartus metsloomade ees on tegelikult enamasti ülepaisutatud, eks
selline foobia on tekkinud tegelikult ajaloost, kus nälja ajal tõesti hundid ründasid inimesi, et
end ära toita või siis looduse loomulikust protsessist, kui karu kevadel talveunest ärgates end
uimase ja näljasena tunneb. Üldjuhul ei tule nad meid ründama, ainult siis kui sihiliselt