liikumist kujutavatele poosidele ning realistlikele pinges kehadele Kettaheitja-Discobolus on Myroni kuulsaim töö. See valmis umbes 460-450 aastat eKr ja on üks Vana-Kreeka Klassikalise perioodi silmapaistvamaid skulptuure. See kujutab kettaheitjat ning nagu enamus skulptuure tol ajaperioodil oli ka kettaheitja kujutatud alasti, sest nii tundus kuju eriti realistlik ja looduslähedane. Eriti märkimisväärseks teeb selle kuju kettaheitja poos. Myronil on õnnestunud kujtada kettaheitjat just kahe tegevuse vahel: pärast tema hoovõttu ning enne heidet. Nii mõjub see Myroni skulptuur eriti realistlikuna. Kuigi kettaheitja keha oli kujtatud väga tõepärasena, siis tema nägu oli täiesti ilmetu. Nagu kõikidel tolle aja skulptuuridel olid ka kettaheitjal lokkis juuksed ning tundetu nägu. Seda sellepärast, et sel ajaperioodil oli Vana-Kreeka meestel, eriti sportlastel, tunnete ja emotsioonide näitamine keelatud, seda peeti täiesti lubamatuks
kaubatänavaid,karavandide peatuspaiku. · Kuppelkatused olid,võlvitud sissekäigud,galriid,rikkalik ornamentika. Püstitati losse,paviljone. · Esimesed moseed Mekas ja Mediinas olid tagasihoidlikumad,hakkas kerkima suuremaid nagu Omari mosee Jeruusalemmas, Al-Aksa mosee ja Omaijaadide mosee Damakuses. Al-Azhari mosee Kairos. Mida suurem oli nende võim, seda uhkemaid ehitisi lasksid nad püstitada. · Probleeme tekitas Muhamedi keeld kujtada Allahi loodud elusolendeid-inimesi ja loomi. Sellep puudusid islami kunstist skulptuur ja tahvelmaalid. Hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. Oluline osa oli ka dekooris ka araabia kirja stiiliseeringul. Jõukate pärslaste haaremites, kuhu võõrad ei pääsenud,võis seina ehtida isegi prohvet muhamedi portreemaal. Araabiast kaugemal olid ornamentikas üsna levinud loomamotiivid. TEADUS
annaabi.ee 
