Karjalased
murdel rajanev kirjakeel ei näi sobivat lüüdilaste koolikeeleks. Kuna lüüdimurdelised
õppematerjalid puuduvad, leidub vaid mõni harv lüüdi küla, kus hakkajad õpetajad tahavad ja
suudavad lastele õpetada kodumurret. (Uibopuu, 1984)
Karjala keele süstemaatilist uurimist alustati suhteliselt hilja, umbes 100-aastat tagasi, kui
Soome teadlased Arvid Genetz ja Heikki Ojansuu hakkasid karjala keelematerjali koguma.
Hiljem on seda tööd tõhusalt jätkanud J. Kujola (päritolult karjalane), A.Turunen, P.Virtaranta.
Praegu on Soomes teoksil paljuköiteline karjala keele sõnaraamat. NL-s on tähtsaks karjala
keele uurimiskeskuseks 1930. aastaist peale olnud Petroskoi. Seal on 1990. aastal ilmunud
aunusekarjala sõnaraamat, tegemisel on tverikarjala sõnaraamat. (Uibopuu, 1984)
8
4. Arvukus
Karjalas elavad inimesed moodustavad soome-ugri rahva, kelle rahvaarv väheneb tohutu
kiirusega: 2010
annaabi.ee 
