õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Boreaalsete metsade kliima kliimat kujndavad cP ja cA, tsüklonid. Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Dobsoni ühik - Osoonikihi paksust atmosfääris möödetakse Dobsoni ühikutes (DU- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele mm merepinna tasemele normaalrõhule 1atm, t° 0°C). Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris, laguneb pooluste kohal. Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse
- väga niiske ja väga kuiv aastaaeg (sademeid 500-1000mm) - temperatuurid aastaringselt kõrged 20-30C Kuiv troopikalkiima - kliimat kujundavad cT ja lähistroopilised maksimumid - väga kuum ja kuiv talvel jahedam temp. 40-50C sademeid alla 300 Kuiv lähistroopiline kliima - kliimat kujundavad cT ja cP ning lähistroopilised maksimumid - Esineb suur aastane temp. amplituut(15-35C) ja selgelt väljendunud külm talv sademeid alla 200mm Niiske lähistroopiline kliima - Kliimat kujndavad mT(suvel) cP(talvel) - suvel palju sademeid -1000mm talved jahedad aga mitte alla 0C - esineb troopilisi tsükloneid - laialehelised igihaljad metsad Vahemereline kliima - kujundab talvel mP suvel cT - Talv pehme ja sajune 5-10C suvi palav ja kuiv (20-30C)sademeid 400-600mm - taimestik kohastunud põuase suvega -igihaljad kõvalehelised metsad ja põõsastikud - Mullad viljakad,erosiooniohtlikud - Osa vilju valmib kevadel või suve algul(teraviljad, tsitrulised) osa kuivab suve lõpuks
annaabi.ee 
