Lapimaa
Nendest suuremad on Kemi jõgi (550km), Kemi
lisajõgi - Ounas jõgi (299.6 km), mis suubuvad Läänemerre ja Inari jõgi, mis on Tana lisajõgi
(vt lisad Joonis ).(Atlas, Wikipedia)
Koola poolsaare suurimad jõgikonnad mooduatavad Ponoi jõgi (426km) ja Varzuga jõgi
(254) oma lisajõgedega (vt lisad Joonis ) (Atlas, Wikipedia)
5.2. Järved
Järvederohkeimad alad Lapimaal on Soome-Põhja osa ja Koola poolsaar. Järved on tekkinud
liustikujää kulutus ja kujhevormidest.
Põhja Norra suurimad järved on Iesjávri, mis on suteliselt väike võrreldes teiste suuremate
Lapimaa järvedega ja Altevatnet. Rootsi jäävad piklikud fjord järved: Torneträsk, Sora
Lulevatten, Akkajaure, Vastenjaure, Virihaure, Uddjaur, Hornava, Storavan.
Põhja-Soome jäävad: Yli-Kitka, Kemijärvi, Lokan tekojärvi, Porttipahdan tekojärvi, Inari järv.
Ida-Lapimaa jääb Venemaale, mis jaguneb kaheks haldusüksuseks, Murmanski oblastiks,
annaabi.ee 
