Varakeskaeg
rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseadustekogu." Nika ülestõusul 532. Aastal, lasi oma
väepealikutel surnuks raiuda üle 30 000 inimese.
Bütsants pidi kaitsele asuma 6. Sajandi teisel pooled, kui Balkani ps ujutasid üle
slaavlased. Rajati esimene Bulgaaria riik (681- 1018), millest sai Bütsantsi alaline
vaenlane. 7-9. Sajand vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika ja Hispaania
alad ning vahemere saared. Nad piirasid edutult ka Konstantinoopolit 9-10. Sajand.
11. sajandil kujenesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks petseneegide kõrval türklased,
kes said 1071. Aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle suure võidu.
Seoses araablaste pealetungiga 7. Sajandil mindi üle uuele kaitsesüsteemile.
Palgasõjaväge oli liiga kulukas pidada. Provintside asemele kerkisid uued piirkonnad
teemad, mille eesotsas seisid sõjalise ja tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid.
Stratioodid 4000-5000 meheline talupoegade maaikaitsevägi. 11. Sajand kaotas