Kuningad hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid ja püüdsid olla eeskujuks. Sellele aitas kaasa ka kirik, kes püüdis panna rüütleid teenima ristiusku, andes nende seisusele religioose tähenduse. Kirik astus vastu ka feodaalsõdadele ja kehtestas mitmel pool jumalarahu ehk aja mil sõdimine oli keelatud. Keskaja jooksul muutus madalat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujenes järk järgult pärilik seisus aadel. Rüütlieepikal oli kolm põhimõtet: 1. ustavus kuningale kuuluv poliitiline ustavus oli kõige nõrgem. Sellest tugevam oli vasalli ja isanda vahline suhe ja kõige tugevam oli suguline side. 2. heldekäelisus sõjakäikudel ja turniiridel saadud saak tuli jagada perega. Mida edukam ja ausal oli rüütle seda ustavam oli ka tema järgijaskond. 3. vahvus ta võitles vastavalt reeglitele
Suur geneetiline mitmekesisus. Nahavärvus, juuksevärvus, silmavärvus, kasv, vaimsed võimed. 9. Evolutsioon. Bioloogia II 4. Kursus lk 48-101. a) Evolutsiooni tõendid- füüisikaline, keemiline, sotsiaalne, bioloogiline evolutsioon. Mingi süsteemi pöördumatu areng ja tema järkjärguline keerukamaks muutumine. Toendid paleontoloogiast, kivistised. Võrlevad uuringud. b) Elu areng maal- kõik pärineb elusast. Kujenes maa atmosfäär, tekkisid norgaanilised ja orgaanilised ühendid. c) Looduslik valik ja selle vormid- populatsiooni isendite valikulises eluujämises ja ebavõrdses paljunemises, mis sõltub nende geneetilisetest erinevusest ja elutingimuste piiravast toimest. Stabiliseeriv- kinnistab ja kaitseb väljakujuneneud kohastumusi. Keskmiste tunnustega isendite eeluspaljunemine. Suunav- tavalisest vormist mingilviisil erinevate isendite eelispaljunemine. Kindlas suunas muutumine
annaabi.ee 
