Õiguse üldteooria
jurisprudents. Tänapäeva analüütiline jurisprudents ja sellega seotud praktiline juriidilise
argumentatsiooni teooria koormab täna üha enam moodsat keelefilosoofiat ennast.
Õiguse tõlgendaja saab oma tööd alustada siis, kui ta käes on mingi osa objektiivsest (antud
juhul ius scriptum ehk kirjapandud Õigus) või ka kunagi kehtinud õigusest. Keelefilosoofiline
lähenemine õigusteaduse metodoloogias on seotud kirjalike allikatega. Samas õigus ja keel
on seotud nii kujapandud keelepildi kaudu kui ka suulise õiguskeele kaudu. Suuline ja
kirjapandud õiguskeel on omavahel mitte ainult tihedalt seotud, vaid nad mängivad võrdset
osa juriidilises hermeneutikas. Formaalne loogika ja moodsa keelefilosoofia kasutuselevõtt
on aidanud oluliselt kaasa õiguses uue ja kõikehõlmava normi- ja struktuuriteooria
ülesehitamisele. Baasiks, siinjuures õiguse keelefilosoofilised uuringud. (R. Narits.
Jurisprudents ja keel. – Õiguskeel.)
2. Struktureeriv õigusõpetus
2.1
annaabi.ee 
