Erikursus eesti keele ajaloost 2014 (TÜ) - sõnauurimus
vaene laps! – selle näitelause puhul toodi eelmisega vastupidi välja, et ema kui objekti
pole. Ühel korral kasutati osastavat käänet selliselt, nagu seda tänapäevases eesti keeles
enam ei tehtaks, nimelt ema oli osastavas käändes, aga mitte kaasaütlevas: et oma ema
ja tuttavaid enne wäljamaareisu jumalaga jätta.
Alaleütlevat käänet kasutati 6 lauses, kus ema ei olnud aktiivses rollis. näiteks Mis sääl
siis emalgi kaua pahandada oli! või Weikene tütarlaps awitas emal pesu kuiwatada.
Mõlemat näitelauset saaks tänapäevalgi samal kujul kasutada.
Kaasaütlevat käänet kasutati 5 korral. Ema esines siin oma esmases tähenduses –
lapsevanem –, seega kasutati seda kaasavas tähenduses, aga mitte eluta objekti
tähenduses (olgugi et sõnal on ka neid tähendusi), näiteks vahendina. Kaasasolu
illustreerib näitelause Ruttu liikus see ühes noorte sõjameeste ja Linda emaga kahest
wärawast läbi, kus tegelikult käände määrab eessõna ühes.