Rahvuslik toidukultuur
Kaera sordid
Harilik kaer on tänapäeval kõige levinum kaera kultuurliik, mida looduses ei esine.
Populaarsuselt teine liik on bütsantsi kaer (A. byzantina), mis on samuti kultuurliik.
Nende liikide ristamisel on saadud palju tänapäeval kasvatatavaid kaerasorte.[4]
Kaerasorte aretatakse pidevalt juurde. Nad erinevad teineteisest kõrretüübi,
valmimisaja, iva ehituse, vihmataluvuse, koore värvi, kõrre kõrguse, valgusisalduse ja
kuivustaluvuse poolest.
Kaera kasutamine
Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav
toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse
ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid.
Suurem osa maailmas kasvatatavast kaerast kasvatatakse siiski eelkõige loomasöödaks.
1990. aastate alguses oli loomasööda osakaal maailma kogutoodangust ligi 74 %. Vanasti
annaabi.ee 
