VÕILEIVAD
tuhat erinevat rooga, kuid võileibu pole isegi ära märgitud.
Ka hilisemas esimese Eesti Vabariigi aegses kokakirjanduses ei pälvinud võileivad
tähelepanu. Küllap peitub seletus tõigas, et eestlaste tollased söögiharjumused
pärinesid kahelt meid pikemalt valitsenud võõrvallutajalt Saksamaalt ja Venemaalt.
Erinevad leivad
Võileibade aluseks tarvitatakse kõige sagedamini leibu jämedast jahust leibu ja
sepikuid, saiu ja kuivikleibu. Leivaliike on väga palju, nende omadused olenevad
jahust, lisaainetest ja valmistamisprotsessist.
Lihtjahust leivad sisaldavad rohkesti Brühma vitamiine, mineraalaineid ja kestainet.
(N:Tartu leib, Maaleib ja Rukkinisuleib)
Kroovitud jahust leivad Võrreldes lihtjahust leibadega sisaldavad kroovleivad palju
vähem vitamiine ja mineraalaineid.(N: Eesti leib, Ukraina leib ja Riia leib.)
Kuivikleivad Toodetakse kroovitud rukkijahust ja rukki, ning nisujahu segust.