Sooteadus
angervaksa kasvukohatüüp) nähtub, et 20 a. kestnud kuivendamise tulemusena on:
* puistute keskmine boniteet tõusnud 0,8-1,0 klassi võrra;
* noored puistud on reageerinud kuivendamisele enam kui vanad puistud;
* puistute keskmine juurdekasv suurenes 20 a. jooksul 1,6-2,0 tm/ha/a ja puistute keskmine
tagavara tõusis 40-80 tm/ha.
P. Kollisti järgi võib jagada uuritud kasvukohatüübid kolme gruppi:
1. kõrge kuivendusefektiivsusega kasvukohatüübid, kus kuivendamine ka ainuüksi puistute
tootlikkuse tõstmise huvides on ilmselt ökonoomne. Siia kuuluvad madalsoo ja siirdesoo
kasvukohatüüp, kus boniteedi tõus ulatub 2-3 klassini
2. suhteliselt tagasihoidliku, kuid siiski märgatava kuivendusefektiivsusega kasvukohatüübid, kus
ökonoomsus vajab spetsiaalset uurimist. Siia kuuluvad lodu, tarna, osja ja siirderaba
kasvukohatüübid, kus boniteedi tõus ulatus 0,2-0,7 klassini.
3
annaabi.ee 
