nõuetekohaseks toimimiseks. Armatuuri hulka kuuluvad drenaazisüsteemi suue, drenaazkaevud, filtrid ja dreenide erikonstruktsioonid. Üksikuit kraavi suubuvat dreeni ei nimetata süsteemiks. 43. Kuidas denaasisüsteem ja tema elemendid paiknevad maastikul? Dreenide asetuse süsteemis määravad liigniiskuse põhjused ja ulatus reljeef, mullastik maastiku looduslikud ja tehiselemendid. Alaliste liigniiskete muldade kuivendamisel projekteeritakse drenaaz ühtlase võrguna üle kogu kuivendava ala. Dreenide vahekaugus valitakse muldade liigniiskuse astmest olenevalt ja sellist dreenide asetust nim süstemaatiliseks. Liigestatud reljeefi korral on kujunenud väga mosiikne mullastik mille liigniiskuse aste on erinev. Sellisel juhul kujuneb dreenide asetus süsteemis korrapäratuks ja süsteemid on ise horisontaallahenduselt keerukad ja niisugust drenaazi nim valikdrenaaziks 44. Milliseid ehitusmaterjale on kasutatud drenaasi rajamisel?
Turbalasundi ebaühtlasest vajumisest tingitud ohtu saab vältida peamiselt drenaažisüsteemi õige horisontaallahendusega. Tuleb jälgida, et lasundi tüsedus oleks torustiku trassil võrdne või suureneks voolu suunas. Üksikutes lõikudes, kus seda nõuet ei saa täita, tuleb torustikule projekteerida suurem lang. Samuti tuleb projekteerida suurem lang kollektori suudmeosale (ca 20 m ulatuses) kui kogujakraav on kaevatud varem ja selle läheduses turvas on kraavi kuivendava mõju tõttu juba vajunud (joonised ). Arvestada tuleb siinjuures, et valdav vajumine toimub juba esimese aasta vältel pärast kraavi kaevamist. Torude ja filtri ummistumine Väikeste pooridega õhuke kangalaadne kattematerjal ei tööta turbas hästi. Nii näiteks klaasvilt, ka 2…3 kordne ei taga turbas drenaaži normaalset tööd. Seetõttu esimene reegel on, et torustiku rajamisel turbas peab kaevik olema kuiv, mis saadakse reaalselt ainult eelkuivendusega. Teiseks kasutatakse filtrina