kraavidele risti võetud vahekaugus 2. efektiivne - kraavide vahekaugus kalde suunas Meie käsitleme kraavide vahekaugust esimese tähenduses. Kuivendamise tulemusi arvestades võib kraavide vahekaugust käsitleda kahest seisukohast: 1. bioloogiliselt optimaalsena, mis tagab puude parima kasvu. 2. ökonoomiliselt optimaalsena, mille juures huvi investeerida metsakuivendusse on suurim. Ökonoomiliselt optimaalne kraavide vahekaugus on alati suurem kui bioloogiline. Kuivenduskraavide sügavus. Kuivendajate sügavuse valikul lähtutakse kuivendusnormist või taimedele sobivast põhajavee sügavusest. Et kuivenduskraavid alandaksid põhjavee pinna vastavale sügavusele, selleks nende sügavus peab põhjavee pinna kumeruse tõttu olema kuivendusnormist umbes Kuivendajate sügavuse valikul lähtutakse kuivendusnormist või taimedele sobivast 20...30 cm suurem. Kuivenduskraavide sügavus oleneb suurel määral pinnasest. Et rasketes pinnastes toimub
alused - taimekasvutingimused ja pinnase kandevõime. Et mulla niiskuse määramine on metoodiliselt tülikas, kasutatakse kuivendusintensiivsuse kriteeriumina kas kuivendusnormi või põhjavee taseme alanemise kiirust. 34. Millest sõltub reguleeriva võrgu (kraavid, dreenid) vahekaugus? Kaavide vahekaugus oleneb maapinna langust - mida suurem on lang, seda kiiremini jõuab vesi kraavidesse ja seda suuremad võivad olla kraavide vahekaugused. Kuivendajate vahekaugus oleneb nende sügavusest ja maa kasutusviisist.. Dreenide vahekaugus on peamiseks teguriks, mis määrab kuivenduse intensiivsuse ja seega ka kuivendussüsteemide ehitusmaksumuse. 35. Milliste meetoditega määratakse reguleeriva võrgu vahekaugus? Rothe valem. Fauser ja Spottle määrasid välimõõtmistega depressioonijoone koordinaadid dreenide vahel. Leiti, et seda kirjeldab matemaatiliselt kõige paremini parabooli võrrand. Üks esimesi
olenevalt. Dreenide asetust süsteemis mõjutavad ka mullaerimid, metsapiir ja puude read objektil. Saksa teadlane Rothe tuletas dreenide vahekauguse määramiseks valemi, kus vahekaugus sõltub dreenide sügavusest, kuivendusnormist, filtratsioonimoodulist ja äravoolumoodulist. Dreenide vahekauguse määravaid tegureid on väga palju ja seepärast on ka väga palju valemeid mille järgi seda arvutada. Kraavide korral sõltub vahekaugus samuti pinnasest. Kuivendajate vahekaugus oleneb nende sügavusest ja maa kasutusviisist. Dreenide vahekaugus on peamiseks teguriks, mis määrab kuivenduse intensiivsuse ja seega ka kuivendussüsteemide ehitusmaksumuse. Kuivendatava ala liigniiskus olla põhjustatud kas liigsest pinnaveest või põhjaveest. Pinnaveest põhjustatud liigniiskuse korral on kuivendusvõrgu töö efektiivsuse seisukohalt õigem neid alasid kuivendada kraavitusega, sest pinnavesi pääseb hõlpsamini kraavidesse kui dreenidesse
annaabi.ee 
