Keskkonna hapestumine
aluspõhjakivimiga, mille tõttu happeline depositsioon neutraliseerub. Keskkonna hapestumine
siiski on probleemiks ka meile, kuna hapestumist põhjustavad ühendeid paiskab ka Eesti
keskkonda. Happeliste ühendid ei ole lokaalsed, vaid need liiguvad õhuvooludega ka
tekkepaigast kaugele eemale. Niisiis tegu pole niivõrd lokaalse probleemiga vaid globaalse
iseloomuga probleem.
Keskkonna hapestumine inimese elutegevuse mõjul avaldub nii happevihmadena kui ka
happeliste ühendite kuivdepositsioonil. Rahvusvahelisel tasemel on keskkonnaprobleemiks
happevihmad tunnistatud 1974. aastast. Probleem ise pole aga nii uus. Inglismaal oli tööstuse
õhusaaste halb toime taimedele, loomadele ja inimestele teada juba 17. sajandi keskel.
Vähemalt seostati inimeste suremuse statistika tööstuspiirkondades selgelt õhu valiteediga,
ehkki selle kvaliteedi kvantitatiivseid näitajaid õieti polnud. Samast ajast on teada ka saaste
kauglevi Inglismaalt Prantsusmaale
annaabi.ee 
