Jõed ja järved moodustavad pinnavee. Veeliigi tähtsus sõltub reljeefist, pinnasest, taimkattest, pinnkaldest. Liivase pinnase puhul on infiltratsioon kõige suurem. Sõltuvalt vee liigist mis formoleerub tekib ka vastav keemia. Infiltreeruv vesi on alati puhtam kui on pindmine äravoolu vesi. Kui on tegemist taimestikuga siis eristatakse ka veel võravoolu. Võravool on alguses alati väiksem kui algetapis. Samuti muutub ka seoses taimestikuga veekeemia. Kuivdepositsioon on ladestunud lehteda pinnale st. tolmu ja tahkete osade tekkimine lehe pinnale. On olemas ka tüvevool, mis on erineva keemilise ühendusega. Jõe iseloom on kas ülem-, kesk- või alamjooks.Ülemjooks on alati suurema langusega, iseloomustab järsk org (puud ja taimestik otse kallastel ja veevool on kiire). Keskjooksul madalam laiem org (on aeglane veevool ja vesitaimestikku rohkem). Alamjooksul terrassidega lai org (jõgi avatud, taimestik tihe vees ja rikkalik)
d) taimearetus - aretati sellised nisu/maisi/riisisordid, mis allokeerivad rohkem biomassi teristesse ja küpsevad kiiremini. 26. Mitu inimest peaks iga põllu- ja karjamaa hektar toitma, et katta maailma elanikkonna toiduvajadus (12; 1,2; 0,6; 0,1)? Traditsioonilise põllupidamise süsteemiga hakkama ei saa. 27. Kus asuvad peamised lämmastiku ja kus fosfori varud? Lämmastiku peamised varud asuvad atmosfääris (märg/kuivdepositsioon). Esineb ka (vähem kui atmosfääris) (surnud orgaanilises aines maapinnas). Fosfori varud peamiselt setes. Siis mullakihis. Järgneb biomass ja kõige vähem varusid atmosfääris. 28. Selgitage lämmastiku ja fosforiringe põhierinevust maismaaökosüsteemides. Peamised sisendvood lämmastikul tulevad atmosfäärist, fosforil tuleb atmosfäärist kõige vähem ja on peamiselt setetes. P leostumine mullast väga väike, kuna lahustub halvasti.P viiakse palju
annaabi.ee 
