Kukruse mõisapark ja polaarmõis
Kui mõisahoonet 18. sajandis teisel poolel rajama hakati, ehitati peale
härrastemaja ka puidust valitsejamaja, ait, 2 rehehoonet, õlleköök, saun. Samuti
sepikoda, hobusetallid, viinavabrik ja nuumhärgade tallid. Kõigist neist on
tänapäeval järele jäänud vaid müürijäänused. 20. sajandi alguseks oli mõisa
kõrval- ja abihoonete arv 30. Säilinud on tuulik, aidahoone, jääkelder,
karjalautade kompleks. Osaliselt on säilinud kuivatihoone. Ehitusmaterjaliks oli
kasutatud tahumata maa- ja paekivi, seinad krohviti. 20. sajandi algul rajatud
lehmalauda ja viljakuivati ehitamisel kasutati lõhutud maakivi, ukse- ja aknaavad
kanditi punase telliskiviga. [1]
Pilt nr. 1 1910 mõisahoone http://kukrusemois.ee/meist/
1.2 Von Tollid
1841.aastal sai Kukruse mõisa omanikuks ajaloohuviline sõjaväelane polkovnik
Robert von Toll (1802-1876), kes sõjaväeteenistusest lahkununa pühendus
annaabi.ee 
