ei saa toitaineid. Osmootne rõhk peab raku sees olame suurem kui välja s sest vastasel juhul pressitaks rakk kokku. Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Osmoprotektrid on ained, mida rakk välise osmootse rõhu tõustes tootma hakkab, et tõsta rakusisest osmootset rõhku. Nei on vaja lisaks kaitsele ka N ja C varuallikatena, need tõstavad termoresistentsust (ka külma vastu, takistavad jääkristallide teket), suurendavad kuivataluvust. Kuidas mõjub mikroobidele kuivus? Kuidas rakud saavad end kaitsta kuivamise eest? Miks soola või suhkru rohke lisamine toiduainetele aitab neid hoida riknemise eest? Kuivamine on enamikule mikroobidele kahjulik. Kuivamise eest kaitsevad mikroobin end teatud osmoprotektorite abiga, nt trehhaloos. Soola või suhkru rohke lisamine toiduainetesse tõstab toiduainetes osmootset rohku nii palju, et mikroobid ei suuda ennast enam osmoprotektorite abil kaitsta ja hukuvad.
sidemeid membraansete fosfolipiidide fosfaatgruppidega, stabiliseerides nii membraane. Valgupreparaatide stabiliseerimiseks kasutatakse laialt näiteks ka glütserooli. Osmoprotektorid, eriti suhkrud ja polüoolid, kaitsevad rakku külmumise eest, vältides jää teket rakus. Osmoprotektorid kaitsevad valke väljasadenemise eest soola toimel. Osmoprotektorid suurendavad organismide ja nende valkude kuivataluvust. Näiteks ka algloomad suudavad tänu osmoprotektoritele pärast kuivamist `ellu ärgata'. Kiirguse mõju mikroorganismidele Üldiselt kiirgus mõjub halvasti. Kiirguse efekt sõltub lainepikkusest ja doosist, mida lühem lainepikkus, seda suurem energia sellel on ja seda kahjustav see on. Peamine kiirgusallikas on päikesekiirgus. Pigmentatsioon- kaitseb kiirguskahjustuste eest (kollakad-oranzid pigmendid eriti). Õhus on pigmenteerunud baktereid (Micrococcus luteus)
annaabi.ee 
