lambad (17mln), veised (6mln), kitsed (2,5 mln), hobused (250 tuh), eeslid (142 tuh), kanad (138 tuh), muulid (110 tuh), küülikud ja jäänesed (3 tuh), pühvlid, kameeliad, kaamelid, pardid, kalkunid. Kesk-Hispaania pinnamood on mägine, aga edela ja lõuna pinnamood on tasane. Loode, kirde ja kagu pinnamood on mägine. Suur osa riigi territooriumist hõlmavad mägismaad ning mäestikud, aga kirde ja edela osast hõlmavad tasandikud. Hispaania asub vahelise kuivalembese põõsastiku loodusvöötmes ja kliima on lähistroopikaline. Riigis on kõvalise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ning hallid pruunmullad, neid on viljakad. Loodustingimused on soodsad põllumajanduse arengule, sest kogu aasta jooksul seal on väga soe temperatuur, mullad on viljakad, mille tõttu võib kasvatada nii juurvilju -kui ka puuvilju. 8) 2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP’st ning seal töötas
männimetsa (enamasti nõmme- ja palumännikuid). Rannavallide vahel nõgudes, luidete taga ja mujal märgades kohtades on soostunud leetmuldadel ka rabastunud männimetsa. Moreeni alal kasvab kohati männi ja kuuse segametsa ning kuusemetsa, paiguti on säilinud üksikuid tammi. Harjumaal leidub ka puisniite, mis asuvad soostunud kamarmuldadel, näiteks Pirita jõe ääres. Põhja-Eesti lavamaa äärealale on omaseid õhukeste huumuskarbonaatmuldadega ja kuivalembese taimkattega loodusid.18 Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Enamik neist on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid. Leidub ka suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida- ja
annaabi.ee 
