NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST
vaatetorn, mis lisati hiljem 1905. aastal põlengujärgsete ehitustööde käigus. Torn on ise
ümara põhiplaaniga ning samuti 2-korruseline ent tema katus on oluliselt teravama
kaldega, kui ülejäänud majal. Peavarjuks on mõisal madal viilkatus, mis on ääristatud
rikkaliku elektilise dekooriga puitpitsiga.
Interjööridest on tähelepanuväärsemad läbi kahe korruse ulatuv fuajee ning saal.
Majandusruumid asusid soklikorrusel, teiste seas köök, kuivaineladu, veinikelder, kartser
ja jahitrofeede tuba. Tählepanuväärne on see, et 20. saj alguses oli hoones juba veevärk
ning elektrivalgus. [1;23]
Härrastemaja tagaküljel asub avar palkon, mis juhatab otse maagilisse parki. Pargivärava
tulbad on kujundatud pseudogooti motiividega petikute ja viiludega. Aias leidub aga
maalilisi jõekäärusid ja saarekesi, mis on sildadega omavahel ühendatud. Kaugemal
metsas on mõisnike matmispaik peahoonega sarnases laadis kujundatud kabeliga. [23]