siseenergia arvelt). Mida kõrgemaks õhumass läheb, seda madalamaks läheb temperatuur. Tõusvas õhuvoolus temperatuur langeb, laskuvas tõuseb. Temperatuuri adiabaatiline gradient näitab temperatuuri muutust k/100m kohta vertikaalses suunas. Kuivadiabaatiline kui õhutemperatuur langeb adiabaatilisel tõusmisel nii kuivas kui ka küllastumata niiskes õhus peaaegu 1 kraadi võrra 100m kohta, siis seda temp muutust nimetataksegi kuivadiabaatiliseks gradiendiks. See leiab aset, seni kuni õhk on veeaurust küllastumata. Märgadiabaatiline gradient kui veeaur on küllastunud ja adiabaatiline tõusmine kestab edasi siis langeb temperatuur. Kuna adiabaatilisel tõusmisel küllastunud õhus leiab aset kaks omavahel vastandlikku protsessi : 1)õhu paisumine, 2)veeauru kondensatsioon, ...ja esimene on neist suurema osatähtsusega, kui
Spektri ül on erineva lainepikkusega kiired üksteisest eraldada. Kiired Kuivadiabaatiline – kui õhutemperatuur langeb adiabaatilisel tõusmisel nii kuivas kui ka küllastumata niiskes õhus peaaegu 1 kraadi võrra murduvad seal, kõige vähem murdub punane, rohkem violetne .Solaarkonstant S 0 iseloomustab päikesekiirguse hulka atmosfääri ülemisel 100m kohta, siis seda temp muutust nimetataksegi kuivadiabaatiliseks gradiendiks. See leiab aset, seni kuni õhk on veeaurust küllastumata. piiril. Solaarkonstandiks nimetatakse päikesekiirgusehulka kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust Märgadiabaatiline gradient – kui veeaur on küllastunud ja adiabaatiline tõusmine kestab edasi siis langeb temperatuur. Kuna adiabaatilisel pinda 1 minutis eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel
muutust,mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. Temperatuuri kuiv- ja märgadiabaatiline gradient:Õhu jahtumist adiabaatilisel tõusmisel iseloomustab temp.adiabaatiline gradient.Selle all mõistetakse temp.langust ühe pikkusühiku kohta vertikaalis.Tavaliselt võetakse vertikaalsihis pikkusühikuks 100m.Adiabaatilisel tõusmisel langeb nii kuivas kui ka küllastamata niiskes õhus temp.ca 1kraadiC võrra 100m kohta.seda temp. muutust nim. Kuivadiabaatiliseks gradiendiks ja tähistatakse a (=1kraad/100m).Temp. langust adiabaatilisel tõusmisel veeaurust küllastunud õhus iseloomustab märgadiabaatiline gradient a`. Selle all mõistetakse temp.langust 100m kohta niiskusest küllastunud õhus.See sõltub rõhust ja temp.Madalamates õhukihtides valitseva rõhu ja temp.juures a`=0,5-0,6 kraad/100m. Veekogude kohal (jõgedel, järvedel) võivad esineda ka nn auramisudud. Põhjuseks on siin vee auramine soojemalt veepinnalt külmemasse õhku
kondensatsioonile aktiivselt kaasa temp.ca 1kraadiC võrra 100m kohta.seda soojeneb adiabaatiliselt.Konvektsioonipilv Kondensatsioon: on auru muutumine aidata. Suurte osakeste pind on temp. muutust nim. Kuivadiabaatiliseks saab tekkida vaid siis kui gaasilisest olekust veeks.Mida väiksem on tasasem maksimaalne veeauru gradiendiks ja tähistatakse a kondensatsiooninivoo on allpool piisk,seda kumeram on ta pind. Kumerama
annaabi.ee 
