Eesti keele lauseõpetus 2010/2011
Rajavas, olevas, ilma- ja kaasaütlevas käändes on ühildumine vaid osaline:
a) eestäiend ühildub põhjaga ainult arvus, jäädes omastavasse käändesse, nt Jooksime
selle halli kivini. Käisin vanade sõpradega kohtumas;
b) järeltäiendi puhul on käändetunnus kas nii põhjal kui ka täiendil või ainult täiendil,
ntKasvas see laps üles ilma ema/emata hellata. Kui põhjal on mitu järeltäiendit, kannab
käändetunnust üksnes viimane täiend, nt Umbrohu ühes juurtega,
nii väikeste kuisuurtega, peab üles tarima (Kersti Merilaas).
Märkus. Eesti murretes ja varem ka üldkõnekeeles esines väga sageli omadussõnalise
täiendi ühildumatust muudeski käänetes peale nelja viimase käände, eelkõige sse-
sisseütlevas ja alaleütlevas, nt vana kuuesse, vana kuuele, mitmuse omastavas esines ka
ühildumatust arvus, nt vana kuubede.
2. Üldse ei ühildu:
a) käändumatud omadussõnad: germaani, katoliku, inglise; liitomadussõnad järelosisega-
annaabi.ee 
