Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda
rüütelkonna pealikud.
Kohtuvõim:
Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud
adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenenud
talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud
väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi.
Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtus, Liivimaal maakohtud, mis
arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuirteod ning aadlikke
kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil Eestimaa Ülemmaakohtus Tallinnas ja Liivimaa
Õuekohtus Tartus. Viimase kohtu otsust võis edasi kaevata ka kuningale, kelle sõna oli
otsustav.
Rootsi riigvõim ja Balti aadel:
Kuna Eestimaa aadel ja Tallinna linn olid Rootsi võimu all vabal tahtel, siis säilitati siinse
aadli ja linnade eesõigus. Liivmaad loeti vallutatud provintsiks. 1629. astus Riias ametisse