Eesti kirjanduse ajalugu II
annab tõuke sellele, et eesti-läti-leedu kirjandust kajastatakse märkimisväärselt. Võib öelda et
60ndatest aastatest peale, on see peamisi kanaleid, mille kohta teadmine eesti kirjandusest
jõuab laiemasse ringi. Ivas toimetas seda ajakirja aastani 1991. Hiljem kolisid abikaasaga
koos Iirimaale pensionipõlve veetma. Ta suri juba aastal 1992 ja hiljem maeti ta põrm Eestisse
Rõngu kalmistule.
Tema puhul on väga raske öelda, mis on tema tegevuse kõige olulisem taht. Ta on tegelenud
ka kuijutava kunstika. Võib öelda, et Ivask on kaasas modernistlikus pöördes eriti 60ndate
aastate paiku, aga ta on pehmel ja traditsioone austaval viisil seal sees. Tema kultuurihoiak
kajastub ka tema esseedes. Haakub ka väga Arbujate hoiakuga (Ants Orase).
Ilona Laaman
· 1971 Mis need sipelgad ka ära ei ole
Pärast 1971. aastat raskekaalulisemat debüüti enam ei tule. Üldpildis võib öelda, et
pagulasluule ja pagulasproosa laine lõppeb 70ndate alguses.