E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Küllap näeme, kui kaua teie kiidetud vabadus
kestab. Küllap uus härra teile priiust õpetab,
76
närukaelad! Oot', oot', küll me näeme peagi uudist.»
Vana Tambet tuli imestades lähemale. «Uus härra? Missugune uus härra?»
«Hähähää!» naeris kubjas. «Sa ei teagi veel, et vana rüütel eile maha maeti. Tohoo
pärdikud!»
«Jumala pärast!» pomises Tambet kähvatades. «Ja-jah, meil on nüüd teistmoodi härra. Ei
see hellita. See mõistab härra olla.»
«Aga kuidaviisi . . .?»
«Kuidaviisi? Hähähää! Küll ta ise teab, kuidaviisi. Küll näete varsti, kuidaviisi. Pole viga.»
Jaanuse meelest hakkas see jagelemine läilaks minema.
«Ma tean seda lugu isegi,» ütles ta isale, «küll ma jutustan. Sinu ähvardusi, kubjas, meie ei
karda. Mine oma teed!» käsk,is ta, näpuga hoovivärava poole näidates.
«Näe, näe, kui tore,» pilkas kubjas, «nagu kukk. Just nagu kukk. Ei veel lähe, pojuke, enne
otsin maja läbi. Katsu mul kukke!»