· Ta katsetas mitmete erinevate taimede ja isegi mesilastega, kuid edu saavutas ta siiski aedhernestega (õite kroonlehed on tihedalt suletud ning allapoole suunatud head tingimused iseviljastumiseks). Ta keskendus vähestele hästieristuvatele parameetritele taimede pikkus, seemnete värvus. · Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega ning järglaskond oli kõrgekasvuline, olenemata, kuidaspidi tolmeldamist läbi viidi. Siis aga ristas ta omavahel esimese järglaskonna taimi ning sai üle 1000 teise järglaskonda kuuluva taime seas tunnuse lahknevuse: 3:1 (vastavalt kõrge- ja kääbuskasvulised taimed). · Siit tuletas Mendel 2 printsiipi: dominantsus (heterosügootides esineb üks alleelidest varjatud kujul) ja segregeerumine ( kaks erinevat alleeli segregeeruvad heterosügootide gameetide moodustumisel). · Siit tulenevad Mendeli I ja II seadus:
Konkurentne inhibitsioon mõjub KMile ja alandab Vmax/KMile vastavat tõusu. Kui substraadi konts väga kõrge, siis konkurentne inhibitsioon ei oma nii suurt efekti (vajab kõrget inhibiitori kontsi). IC50 ebakonkurentse inhibitsiooni korral Inhibitsioon on tugevam, kui on kõrge substraadi konts. Vmax/KM-ga inhibiitorist ei sõltu. Mittekonkurentne: kui substraadi konts läheneb lõpmatusele, siis IC 50 läheneb Ki le. IC50 sega tüüpi inhibitsiooni korral keeruline! Kuidaspidi mõju hakkab olema, see oleneb sellest, missugune komponent on tugevam konkurentne või ebakonkurentne komponent. Kui on tegu mittekonkurentse inhibitsiooniga, ehk , siis ja seda sõltumata substraadi kontsist. Ükskõik, mis substraadi konts on, IC 50 on võrdne Ki- ga. Produktinhibitsioon Inhibitsioon reaktsiooni produkti poolt. Reaktsioonid tihti inhibeeritavad produkti poolt. Kui mõõdame algkiirusi,
annaabi.ee 
