kuidas teha referaati?

IS ON REFERAAT?
Referaat on kokkuvõte mingist teemast. Selle kirjutamisel kasutatakse kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või Interneti lehekülgi. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist Internetist või raamatu ümberkirjutamist. Referaadis tuleb välja tuua kõige olulisem ehk refereerida loetut, st tuleb teha oma sõnadega sisukokkuvõte või ülevaade kellegi teise seisukohtadest ja arvamustest.

KUI PIKK ON REFERAAT?
Referaadi pikkuseks on 3-10 lehekülge, sõltub õpilase vanusest ja õpetaja nõudmisest.

KUIDAS VALIDA REFERAADI TEEMAT?
Teema annab õpilasele üldjuhul õpetaja. Kui see on lubatud ise valida, siis tuleb lähtuda oma teadmistest või huvidest. Mõnikord on parem kirjutada enne töö valmis ning alles seejärel panna lõplik pealkiri. Nii ei kirjuta teemast mööda.
Kui õpilasel on juba ligikaudne teema olemas, tuleb asuda selle kohta materjale otsima.

KUI PALJU PEAB LEIDMA MATERJALI?
Materjalide maht peab olema suurem kui referaadi oma, muidu ei saa ju kokkuvõtet teha. Kasutama peab vähemalt 3 erinevat (erineva autoriga) materjali. Interneti materjale, mille autor pole teada, võib kasutada lisaks. Vähemalt 3 allikal peab olema võimalik nimetada autor. Refereerida ei saa seda, millest pole aru saanud.

MILLISTEST OSADEST REFERAAT KOOSNEB?
Referaadil on mitu kohustuslikku ja mõni soovituslik osa.

* Tiitelleht peab kindlasti olema. Sellele märgitakse kooli nimi, autori nimi, töö pealkiri, koostamise aasta. Kui õpetaja juhendab ja aitab õpilast, siis ka tema nimi (vt NÄIDIS 1).

* Sisukord pannakse sel juhul, kui referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha.

* Sissejuhatus on lühema referaadi korral lõik töö alguses ja pikema puhul eraldi lehel. Sisse-juhatusest saab lugeja teada, millest referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud.

* Referaadi põhiosa võib jaotada teemakohasteks peatükkideks.

* Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutatakse, mida tööd tehes ise uut teada saadi ja milline on õpilase arvamus sellest.

* Kasutatud kirjandus on viimasel lehel ja seal on tähestikulises järjekorras ära toodud autorid, kelle materjale töö koostamisel kasutati. Kõikidele lõpus ära toodud autoritele peab olema referaadis viidatud (vt lisaleht Viitamine).

* Lisad (vajadusel)



KUIDAS REFERAAT VALMIS KIRJUTADA?

Referaadi kirjutamisel arvutil kasutatakse kirja Times New Roman, tähemärgi suurust 12 ning reavahet 1,5. Vabade servade laius on 2,5 cm. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse veidi suuremalt (tähesuurus 14 )
Iga uus peatükk võiks alata uuelt lehelt. Enne pealkirja jäetakse 2 tühja rida. Peatüki pealkiri käib vasakusse serva. Uus alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkiri on vasakus servas. Esimese ja teise taseme pealkirja järel punkti ei ole, kolmanda (vaid viimase) järel on. Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1.
Referaadi kirjutamise ajal joondatakse read vasaku serva järgi ja sõnade poolitamist ei kasutata. Vajadusel tuleb nõu pidada õpetajaga ja näidata talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu. Kui õpilane ei oska või ei leia materjale, siis õpetaja aitab.
Kui kasutatakse valmiskirjutatud lõiku raamatust või Internetist, peab sellele viitama, märkides vastava materjali autori lõigu taha sulgudesse, näiteks: (Vahtre, 2009). Kogu tööd ainult viitamiste peale üles ei ehitata, vaid viidatud lõigud tuleb siduda oma lausetega tervikuks. Uued lõigud algavad läbivalt ühtlase 5-7 tähemärgilise taandreaga.
Sissejuhatus ja kokkuvõte kirjutatakse lõpus, kui muu töö on valmis.
Allajoonimist ja paksu kirja referaadis ei kasutata.





Kasutatud mterjal:
Israel, H., Prei, E. Kuidas kirjutada referaati. www.keila.edu.ee/it/download.php/file_id/218/Referaadi%20vormistamine.doc (16.09.2007)




NÄIDIS 1
Tiitelleht
Värska Gümnaasium















REFERAADI PEALKIRI

Referaat











Tiit Oja
7. klass
Juhendaja: õp. Piret Järv






Värska 2013






Viitamine teksti sees

Kohustuslik on viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud ja iseenesest mõistetav teave. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend (iseenesest mõistetav info), et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi.
Kui kasutatakse teise autori materjale, siis on viitamine kohustuslik. Muidu minnakse vastuollu autorikaitse seadusega. Viitamine on ka selleks vajalik, et lugeja saaks kirjapandut allikate järgi ise kontrollida või edasi uurida.

Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Meie kasutame viitamist autori nime ja aastaarvuga. Oluline on, et kogu töös viidatakse ühte moodi!
Kui viitad referaadi sees, siis pannakse viide sulgudesse, nt (Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel.
Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta.
Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, nt (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996)
Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti.
Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause lõpu punkti. Kui viitad teatavatele lehekülgedele, kuulub viitesse ka leheküljenumber
(Kask 1998, 156), (Kuusik 2004, 215-219)
Kui autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses, ei tarvitse viites autori nime korrata Albert Kuusik on märkinud (1989, 50), et…


Kasutatud materjalid

Kasutatud materjalidesse tohib panna vaid selle allika, mida oled ise lugenud ja millele oled tekstis viidanud.
Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite allikad on kasutatud materjalides järjestatud tähestikuliselt, ühe autori tööd omakorda ilmumisaja järgi.
Raamatud: Autor(id). (Trükiaasta). Raamatu pealkiri. Linn: kirjastus (väljaandja).
Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut artiklit, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne – vastavalt järgnevusele allikate loetelus.
Kidron, A. (1997a). Kuidas olla asjalik. Tallinn: Ilo
Kidron, A. (1997b). Oska olla enda psühholoog. Tallinn: Valgus.
Kidron, A. (1999). 122 õpetamistarkust. Tallinn: Andras &Mondo.
Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. – Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, leheküljenumbrid.
Kello, K. (2002). Väike Märgiatlas. – Haridus, nr 5, lk 56-57.

Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). (Aasta) Pealkiri. – Kogumiku nimetus. Ilmumiskoht: kirjastus (väljaandja), kasutatud artikli leheküljenumbrid.


Elektrooniliste (interneti) materjalide puhul tuleb ära näidata Autor. Pealkiri, materjali täielik interneti aadress ja lisada külastamise kuupäev.

Pappel, P. Põder.
http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html (25.09.2007)

Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder.
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm (26.09.2007)