Osa arvust
Protsent on ühik arvulise suhte väljendamiseks murdarvuna 100st. Sõna protsent on tuletatud ladina keelest väljendist "per Centum", mis tähendab tõlkes "saja kohta" ning nii mõistetakse seda ka praktilises elus. Levinud definitsioon oleks selline:
Protsent (tähis %) on sajandik kogumist ehk 1% = 1/ 100 = 0,01
Näiteks on 2% sajast õpilasest on 2 õpilast, 5% 2000st eurost on 100€. Alati võib ülesannet lahendada ristkorrutise ideega tehes eelnevalt osa ja terviku tabeli:
Arv
Protsent
Tervik:
kogum
100%
Osa:
osakogum
a% (osakaal)
Sellise võrdetabeli (ristkorrutise tabeli) põhjal on võimalik lahendada kõiki protsentarvutuse põhiülesandeid.
Näiteks esimesel juhul:
Arv
Protsent
Tervik:
100 õpilast
100%
Osa:
x õpilast
2%
ning lahendus tuleb siis 2% * 100 õpilast / 100%
Näiteks teisel juhul:
Arv
Protsent
Tervik:
2000€
100%
Osa:
x€
5%
ning lahendus tuleb siis 5% * 2000€ / 100%
---
Ametlik protsendimärgi ajalugu
Vanas Roomas, juba ammu enne kümnendsüsteemi kasutuselevõttu, tehti arvutusi sajandikega. Näiteks kehtestas keiser Augustus maksu, mida tuntakse nime all centesima rerum venalium ning mis oli sajandik osa oksjonil müüdud kaupade väärtusest. Arvutamine selliste murdudega oli analoogiline protsentarvutusele.
15.-16. sajandil muutusid arvutused sajandikega tavalisemaks, seda kasutati kasumi ja kahjumi näitamiseks, intressimäärdade kirjeldamiseks. Intressimäärad sajandikes said standardiks 17. sajandil.
Enne aastat 1425 puuduvad tõendid erilise sümboli kasutamisest protsendi tähistamiseks. Protsendi märkimiseks kasutati fraasi "per cento", kus sõna "per" lühendati tavaliselt täheks p., ning tihti unustati üldse ära, näiteks "per 100", "p 100", "p cento", jne.
1339 Rara Arithmetica lk 437 /Wikipedia.org/
Sõna "cento" aga märgiti kahe ringiga, mille vahel oli horisontaalne joon. Mugandus sellest ongi tänapäevane % (D. E. Smith, 1925).
Vastavalt Rahvusvahelisele Ühikutesüsteemile (SI, §5, lõige 3.7) eeldab korrektne protsendimärgi kasutus mittepoolituvat tühikut arvu ja märgi vahel. Samuti loetletakse märgi kasutuse reeglid (vt. http://www.bipm.org/utils/common/pdf/si_brochure_8_en.pdf). Samuti kehtestab tühiku nõude suuruste ja mõõtühikute rahvusvaheline standard ISO 31 (vt www.iso.org).
---
Protsentarvutuse kolm põhitüüpi
a. Kahe arvu suhe protsentides - sellisel juhul on teada tervik ja osa tervikust ning soovitakse leida osa tähtsust tevikust. Leitav on osa rea protsendi veerus.
Näiteks: 17.05.2012 toimunud korvpalli võistlusel Tartu Ülikool vs BC Kalev/Cramo (vt. http://www.basket.ee/?mid=399§ion=boxscore&gid=2012001219) tegi TÜ mängija Sten-Timmu Sokk 11 pealeviset ja tabas nendest 4. Kui suur oli tema visketabamus?
Tervik:
11 pealeviset
100%
Osa:
4 tabamust kõikidest pealevisetest
x%
x = 4 * 100 / 11 = 36,4% oli Soku visketabamus
b. Terviku leidmine - sellisel juhul on teada osa ja tema osakaal ning soovitakse leida tervikut. Leitav on terviku reas arvu veerus.
Näiteks: 17.05.2012 toimunud korvpalli võistlusel Tartu Ülikool vs BC Kalev/Cramo (vt. http://www.basket.ee/?mid=399§ion=boxscore&gid=2012001219) oli TÜ meeskonna kahepunkti pealevisete visketabavus 41,5%, edukaid kahepunkti viskeid tehti 17. Kui palju kahepunkti pealeviskeid tehti kokku?
Arv
Protsent
Tervik:
x
100%
Osa:
17 õnnestunud pealeviset
41,5%
x = 17 * 100% / 41,5% = 40,96 st 41 pealeviset
c. Arvu leidmine protsendi järgi - sellisel juhul on teada tervik ja osakaal ning soovitakse leida osa suurust. Leitav on osa reas arvu veerus.
Näiteks: 17.05.2012 toimunud korvpalli võistlusel Tartu Ülikool vs BC Kalev/Cramo (vt. http://www.basket.ee/?mid=399§ion=boxscore&gid=2012001219) oli TÜ meeskonna kolmepunkti pealevisete visketabavus 44,2%. Kokku üritati 18 korral saada kolme punkti. Kui palju edukaid kolmepunkti pealeviskeid tehti?
Arv
Protsent
Tervik:
18 pealeviset
100%
Osa:
x edukat pealeviset
44,2%
x = 18 * 44,2% / 100 = 7,96 st 8 edukat kolmepunkti pealeviset