Meie aja kangelane
Sama saatuse
löök tabas üht baltisaksa kirjanikku-luuletajat Ursula Calenbergi. Kuigi ta oli laps, elas
ta kaasa kõik piinarikkad katsumused, millega ta pere kokku põrkus: neil oli nälg,
riietepuudus, koduigatsus ja palju muud häda, ent mitte iialgi ei kaotanud nad oma
inimlikkust ja väärikust, seistes kaljuna tormidele vastu. Kuigi neil endal oli vähe,
mida teistele hädalistele anda, jagasid nad meeleldi kõike, mida leidus, et elada, et
kuidagimoodigi hakkama saada ja teisi aidata, kellel võis veelgi raskem olla.
Vahepeal oli periood, kus Ursula Calenbergil oli ainult üks kleit, ning kui ta ema
parajasti seda jõel pesi, pidi laps terve päeva voodis pikutama, kuna midagi muud
polnud selga panna. Sõda möödus, tüdrukust on saanud austatud vanadaam ja ta on
õnnelik ja uhke selle üle, mis temast on saanud. Kuigi elu pole olnud magus, on
kangelaslik vaim hoidnud pea selge ja teiste aitamisega upitanud hädast välja ka
abistaja enda