talumatult ebamugavas seisundis, et ta pidi olema kõigi kiituse ja pilkude märklauaks. Lesk ütles, et ta kavatseb Huckile oma katuse all kodu anda ning teda koolitada, ja kui tal raha jätkub, siis aidata tal mõne lihtsa äri avada. Tomi paras hetk oli saabunud. Ta ütles: «Huck ei vaja seda. Huck on rikas!» Ainult koosviibijate kõvasti ohjeldatud viisakus hoidis tagasi kohase ja Heakskiitva naeru selle lõbusa nalja üle. Kuicl vaikus oli veidi piinlik. Tom katkestas selle. «Huckil on raha. Võib-olla te ei usu seda, kuid tal on palju raha. Oh, ärge muiake, ma võin teile näidata. Oodake üks hetk.» Tom jooksis uksest välja. Koosviibijad vaatasid arusaamatult ning huvitatult üksteisele ja siis küsivalt Huckile, kuid selle keelepaelad olid seotud. «Sid, mis Tomiga lahti on?» küsis tädi Polly. «Ta . . . noh, sellest poisist ei saa kunagi aru. Ma ei . . .»
oli möödas. 488 «Kas me lömastasime nad viimseni?» küsis Athos. «Jumala eest, näib küll nii,» vastas d'Atagnan. «Ei,» ütles Porthos, «näete, kaks-kolm vigastada saanut põgeneb.» 489 Tõepoolest, kolm-neli neist pori ja verega kaetud õnne-tuist põgenesid mööda jooksukraavi ja jõudsid linna: see oli kõik, mis jäi järele väikesest rühmast. Athos vaatas kella. «Härrad, oleme siin olnud täpselt tund aega ja nüüd on kihlvedu võidetud. Kuicl mäng tuleb ilusasti lõpetada. Pealegi ei ole d'Artagnan meile veel oma ideest rääkinud,» kõneles Athos. Ja musketär asus oma tavalise külmaverelisusega selle juurde, mis oli veel hommikusöögist järel. «Minu idee?» küsis d'Artagnan. «Jah, te ütlesite, et teil tuli idee,» ütles Athos. «Ah õigus, tuli meelde,» ütles d'Artagnan. «Ma sõidan veel kord Inglismaale ja otsin üles härra de Bucking-hami.» «Seda te ei tee,» ütles Athos külmalt. «Ja miks mitte
annaabi.ee 
