Eesti laulupidu 2009
andis klaveritunde. Tema Paistus asutatud suur meeskoor oli silmapaistva tasemega.
Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa
muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane.
Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, säilinud on umbes
paarkümmend laulu. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kuid ta on kirjutanud
ka üksikuid isamaalisi laule. Tema looming on venna omast küllaltki erinev: kuiAleksander
Saebelmann-Kunileid tugines suurel määral rahvaviisidele, siis Friedrich rahvaviise ei
kasutanud. Aleksandri looming on tõsisem, Friedrichi oma rõõmsam, muretum, ehk ka
pealiskaudsem. 19. sajandi lõpukümnenditel lõid koorilaule paljud koolmeistrid, organistid ja
köstrid. Friedrich Saebelmanni laulud paistsid nende hulgas silma oma värske helikeele ja
erksa rütmiga. Lihtsa harmoonia tõttu olid nad mõnusad laulda ja võitsid omaaegsete kooride
repertuaaris suure populaarsuse
annaabi.ee 
