Sõjasuvi Ruhnul
Väikeses ruhvis, mis ili sapööre tuubil täis oli
palav ja umbne. Nii mõnigi mees surus juba pealetulevalt iiveldust tagasi, hoides taskurätikut suul.
,,Võtke teatavaks, et üks keerd on soolikatel juba sees,'' põristas Hodak. Temast endast, õlakast ja jässakast ei saanud
jagu ükski merehaigus.
,,Ja kui palju neid veel tuleb?'' küsis nooruke sapöör.
,,Kuni kõik puntrasse lähevad. Selle ajaga aga oleme juba Ruhnus.''
,,Et ta kuhtuks, see Ruhnu!''
,,Selleks me sinna lähemegi.''
Sapööride juttu kuulates mõlgutas Jegorõtšev omamõtteid meenutades mitte just kerget teenistust saartel....
,,Dessandil valmistuda maaleminekuks!'' andis ta edasi komandöri käsu.
,,Kõik üles!'' andis Jegorõtšev omakorda korralduse ja ronis punalaevastiklase järel tekile. Oli ebasuviselt sünge
varahommik. Kogu taevast katsid hallid pilved. Tuul oli veidi vaiksemaks jäänud, kuid pildus endiselt traallaeva ühelt
küljelt teisele
annaabi.ee 
