Postmodernistliku eetika mõju isiksuse arengule
pigem uuest vaatepunktist elule ja koostööst, mitte aga vallutamisest.
(Grenz 2003: 19)
1.1 Postmodernne teadvus
Postmodernistlik teadvus ei ole alal hoidnud eelmiste põlvkondade optimismi.
Vastupidi modernistidele iseloomustab postmoderniste pessimism. Esimest korda
lähiajaloos ei jaga uus põlvkond oma vanemate veendumust, et maailm on
muutumas paremaks paigaks kui enne. Alates laienevatest osooniaukudest ja
lõpetades teismeliste vägivallaga näevad inimesed probleeme üha kuhjumas. Nad ei
ole enam veendunud, et inimeste leidlikkus suudab lahendada need hiiglaslikud
probleemid, millega me silmitsi seisame. Nad ei ole ka veendunud, et nende
elatustase saab olema kõrgem kui nende vanematel. (Grenz 2003: 26-27)
Postmodernistlik põlvkond teab, et elu planeedil Maa on habras. Valgustusaegne
mudel, mille kohaselt inimene loodust vallutas ja mis sai alguse Francis Baconist,
peab kiiresti andma ruumi uuele suhtumisele, mille sisuks oleks koostöö meie
planeediga