Hiiumaa
Hiiu saar on rombja
kujuga, mis näeb välja nagu nelja poolsaare ühendus. Põhja osas laiub Tahkuna poolsaar,
lõunas Emmaste, idas Sarve poolsaar ja läänes asetseb Kõpu poolsaar. Hiiumaa pindala on
989 km ² . Rannajoon on 310 km pikk. Saare pealinn on Kärdla.
Pinnamood ja geoloogiline areng:
Hiiu saar on endise merepõhja kõrgem ala, mis on Lääne-Eesti üldise maakore
kerkimise tulemusena tõusnud üle merepinna. Suurem osa maastikurajoonist on
kuhjevormiga. Maapind kõrgeneb rannikult sisemaa poole. Pinnakatte sügava osa
moodustavad moreenid, mis on jäänud enam ulatuses liivade alla. Need moreenid on pärit nii
jääjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Tänu tuultele ja murdlainetele on liiva pindmine osa
läbi uhutud ja ümber setitatud. Nüüdispinnamoodi kujundavad kõige ulatuslikumal alal
liivased vallilised meretasandikud, rannikuvallistikud ja luited. Hiiumaa loode- ja idaosas ja
annaabi.ee 
