Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Esimese rühma pinnavorme on rohkesti Lõuna-Eesti künklikul
maastikul, kus uhtuurete ette on kuhjunud uhtlehvikuid ning järskudel nõlvadel on kuni 10 m
sügavusi jäärakuid ehk ovraage, või kui need on lamendunud ja kamardunud, siisuurakuid.
Püsiva sängivoolu suurimad kulutusvormid on jõeorud, need
jagunevad säng-, sälk-, mold-, lamm- ja kanjonorgudeks. Väiksematest vormidest leidubsoote,
piirdekõrgendikke, uuristus- ehk erosiooniterrasse, lamme, kaldavalle ja
kuhjeterrasse, hiiukirne ja joaastanguid. Jugasid on eelkõige Soome lahtesuubuvatel jõgedel
(Keila, Jägala, Narva jmt jõel), mis ületavad klindiastangu.
Mere- ja järvetekkelised pinnavormid on kujunenud rannanõlval
ja rannal (väikejärvedel kaldanõlval ja kaldal) peamiselt lainete purustava ja
kuhjava tegevuse toimel. Oluliselt on nende teket mõjutanud ka rüsijää liikumine.
Järsunõlvalisel rannal on tekkinud kobedates setetes murrutusjärsakuid
annaabi.ee 
