Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
ja mõhnamassiive. Valdavad on ümarja põhijoonisega 5–25 m kõrgused küngasmõhnad.
Lavamõhnasid leidub rohkesti Kirde-Eestis, eriti Metsküla–Mäetaguse ja Iisaku–Jõuga
ümbruses. Glatsiofluviaalseid deltasid on palju Põhja-Eestis (sh Tallinnas), sandureid on vähe.
Enamik jääjärvetekkelisi pinnavorme on liustikuvälised ja valdavalt kuhjevormid
(kuhjetasandikud, limnomõhnad, mõhnaterrassid, kuhjerannavormid jmt), vähem on liustiku
serva taguseid (osa limnomõhnu) või liustiku serva esiseid vorme (osa mõhnaterrasse).
Kulutusvormidest on kõige rohkem murrutus- ehk abrasioonitasandikke ja
mitmesuguseid murrutusvorme (näiteks astanguid ja nõlvu). On ka kuhje- ja murrutusvormide
vahelisi üleminekuvorme (näiteks murrutuskuhjetasandikud). Laiaulatuslikke jääjärvede
kuhjetasandikke on ainult Madal-Eestis: Alutagusel, Võrtsjärve ja Peipsi
madalikul ning Kõrvemaal.