"kuhjealadega" - 1 õppematerjal

Eesti biotoobid

Paiknevus Eestis – läänesaartel – vabaneb mere alt uut maad. Lääne-eestis – maapind tõuseb lauskjalt. Eesti ranniku ja saarte liigestatud ja kääruline rannajoon on ca 3800 kilomeetri pikkune ja geoloogiliselt ehituselt mitmekesine, mis põhjustab ka rannaniitude levikus suuri erinevusi. Põhjarannikul leidub rannaniite vaid fragmentidena. Suuremaid rannaniite on vaid suuremate lahtede soppides, juhul kui pole tegu liiva kuhjealadega. Ulatuslikke rannaniite võib aga näha Lääne-Eestis, kus maapind tõuseb enamasti väga lauskjalt, ning ka Läänesaartel. Selles piirkonnas vabaneb mere alt pidevalt uut maad (2- 3 mm aastas). Alade suurus oleneb majandamise intensiivsusest, kasutuseta jäänud niidud roostuvad või kadastuvad kiiresti. 4.2. Tegurid, mis määravad elustiku rannarohumaadel. –  Merevee üleujutus (tormid) – mehhaaniline mõjutus.