Hüdraloomad
Pungumise korral ilmuvad keha välispinnale väikesed mügarikud, mis pikkamööda kasvavad ning
millele moodustub suuava ja kombitsapärg. Seejärel uus isend eraldub ning seab end ümbruskonna
sisse iseseisva ja sõltumatu organismina.
Sügisel, ilmastikutingimuste halvenemisel sigivad hüdralased suguliselt. Iga hüdralane toodab nii
mees- kui naissugurakke, mis tekivad kehaseina süvendites tavalistest rakkudest. Keha ülapoolel,
kombitsate all tekivad seemnerakkudega täidetud kuhjataolised paksendid, alaosas aga
poolkaarekujulised paised suure munarakuga. Tavaliselt viljastavad munaraku teise isendi
seemnerakud. Arenev loode kattub paksu kestaga ning elab tänu sellele ületalve (täiskasvanud
hukkuvad). Lahksugulised.
Hüdrad on saleda keha ehitusega, kotikujulised ja umbes ühe cm pikkused. Talla vastasotsas
asetseb suuava, mida ümbritsevad kombitsad. Tema kombitsatel ja ka mujal keha pinnal on palju
erilisi mürkainet sisaldavaid kõrverakke
annaabi.ee 
